Keila kooli lugu on olnud keeruline nii hariduslikus, poliitilises kui ka majanduslikus mõttes. Vaatamata kõigele omas Keila kool alati tähtsat osa hariduse- ja kultuurikandjana.

Valitud fakte Keila kooliloost:

• Haridusalane tegevus Keilas ulatub 17.sajandisse. Huvitav on teada,et 17.sajandi lõpus ja 18.sajandi alguses sai Keila kihelkond haridusküsimustes äratust naabritelt. Nimelt oli 17.sajandi lõpus eriti arenenud koolikorraldus Risti ja Harju-Madise kihelkondades, kust pärines 17.sajandi tuntud koolitegelane ja esimese eestikeelse õpetajate seminari asutaja B.G.Forselius.
• Esimene arvestatav fakt haridustegevusest Keilas on kirikuõpetaja Anton Heidrichi (1659-1692) sisseseatud korrapärane eestikeelne leeriõpetus ning selleks otstarbeks koostatud vaimuliku sisuga õpperaamat.
  1694.a kohaliku koguduse visiteerimisel märgiti, et nii vanad kui noored, mehed ja naised on köstri juhtimisel omandanud küllaltki hästi usumõisteid. Tol ajal (1691-1726) töötas Keilas köster-koolmeistrina Elias Packel. Mitmete ürikutes antud vihjete põhjal pidi toimuma sel ajal ka koolitöö. Põhiliselt omandati lugemisoskus, õpiti katekismust ja kirikulaule. 1725.a lokaalvisitatsioon näitas, et 2728 Keila kihelkonna elanikest oskas lugeda kooli ja koduõpetuse abiga 478 noorukit ja täiskasvanut, nendest oli 307 lugemise täiesti selgeks saanud.
• Pikemat aega oli probleemiks koolihoone puudumine. 1724.a ehitati see pastoraadi juurde. 18.sajandi kohta tervikuna ei ole teada, et Keilas oleks kooliolude korraldamiseks rohkem midagi ette võetud. Lugemisoskus arenes põhiliselt koduõppe teel. Mõningat juhendamist noortele anti nn. leerikoolis, kus õpiti usuõpetust ja kirikulaule, koos sellega ka pisut lugemist.
• 1820.a palgati Keila pastori Otto Reinhold Holtzi poolt kaks rändavat lugemisõpetajat, kes kihelkonnas liikudes  õpetasid lugemisoskust ja piiblilugu.
• 19.sajandi teisel poolel, rahvuslikul ärkamisajal, süvenes ühiskonnas arusaamine hariduse vajalikkusest. Keila kihelkonnas jõuti konkreetsete tulemusteni 70.aastail, mil rajati Keilast 3 km eemal asuvasse Väljaotsa tallu kool. Praeguste andmete põhjal on korrapärase õppetöö alguseks  1867.a, mil  Väljaotsa talus Kustas Ampeli juhtimisel  toimus õppetöö. Esimesed andmed õpilaste kohta on 1871.a. Tol ajal õppis koolis 7 poissi ja 1 tüdruk.Esialgu käidi koolis 2 päeva nädalas. Alates 1872.a õpiti koolis kolmel nädalapäeval. 1873.aastast oli kool kaheklassiline, 1879-1880 ruumikitsikuse tõttu üheklassiline. Avaramate õpitingimuste huvides koliti 1986.a Kruusiaugule, kus kool töötas kuni 1918.a. Esimene õpetaja Kruusiaugul oli Kustas Väljamäe. Kruusiaugu kool oli 3-klassiline. Seal õpetati vene keelt, aritmeetikat, emakeelt, laulmist piiblilugu ja katekismust. Koolitöö toimus igal tööpäeval.
• 1907-1911 avati Keilas  Keila Rahvaharidusseltsi Kool  erakoolina, mis oli alguses 2-klassiline, 1908.a 3- klassiline. Eestikeelse erakoolina oli see tsaarivõimudele vastuvõtmatu ja suleti.
• 1912.a alustas tööd  Keilas  3-klassiline kool nimega Keilaskoje Pravitelstvennoje Utðiliðtðe, mis töötas venekeelsena 1917.a.
• 1918. a kandis kool Keila Kõrgema Rahvakooli nime ja muutus eestikeelseks. Keilasse toodi Kruusiaugu õpilased. 1918-1919 a juhatas kooli Hans Laagus, 1919-1920 August Käomägi. 1919.a muudeti kool 6-klassiliseks algkooliks 139 õpilase ja 5 õpetajaga.
• 1920-1943 oli kooli juhatajaks Konrad Preem(Brehm)Neil aastail kasvas õpilaste arv pidevalt, sest Keila  algkooliga  ühendati mitmed naaberkoolid(Valingu ,Kumna ja Tuula)
• Suurim probleem  esimesel tõõkümnendil oli koolihoone puudumine See ehitati 1930.a Eesti Vabadussõjas langenute mälestuseks. Keila 6-klassilises Algkoolis õpetati eesti keelt, matemaatikat, kodulugu, looduslugu ,maateadust, ajalugu, saksa keelt, usuõpetust, laulmist, käsitööd, võimlemist ja joonistamist.
• 1927-1941.a töötas tütarlastele täiendusklass algkooli juures. 1929-1947.a oli Keila mõisas põllutöökool poistele.
• 1940.a okupeeriti Eesti Nõukogude Liidu poolt ja Keila 6-klassiline Algkool muudeti mittetäielikuks keskkooliks. Õppeainetest jäeti välja usuõpetus, lisati juurde vene keel. Emakeeleõpikud vahetati välja kõikides klassides.
• 1941-1944.a Saksa okupatsiooni ajal jätkas kool tööd 6-klassilise algkoolina, õpikud ja õppeained olid  Eesti Vabariigi aegsed.
• 1944.a alates oli Eesti taas nõukogude võimu all. Kool muutus 7-klassiliseks, õppeprogrammid ja -ained kohandati vastavalt võimu nõuetele.
• Seoses vene kooli loomisega Keilasse ja selle paigutamisega Keila kooli ruumidesse, hakkas 1946/47 õppeaastal kool tööle kahes vahetuses - eesti kool hommikupoolses ja vene kool õhtupoolses.
• 1944-1947.a juhtis kooli Aleksander Rebassov. 1947.a märtsis ta vallandati süüdistatuna sini-must-valge lipu hoidmises, arreteeriti ja saadeti Siberisse. Direktori kohusetäitjaks määrati õppeaasta lõpuni H.Venda.
• 1947-1954.a töötas Keila Mittetäieliku Kooli direktorina Rudolf Oja.
• 1951.a liideti kooliga Keila venekeelne kool.
• 1954.aastast on Keila 7-klassiline Kool muudetud Keila Keskkooliks 477 õpilase ja 29 õpetajaga.
• 1954 - 1956.a töötas Keila Keskkooli direktorina Rudolf Oja. Direktorina töötades andis ta koolis laulmise tunde ja oli muusikatöö hingeks majas.
• 1959 - 1961.a töötas Keila Keskkooli direktorina Samuel Mäe. Suur ruumikitsikus. Kooli töötingimuste parandamiseks otsustas rajooni juhtkond uue koolimaja ja õpetajatele elamu ehitada.
• 1954 - 1978.a kuulus algkool Keila Keskkooli koosseisu.
• 1956/60. õppeaasta keskel avati uus koolimaja.
• 1961- 1984.a (pensionini) töötas Keila Keskkooli direktorina Endel Kukner.
• 1963.a hakati rajama kabinetsüsteemi.
• 1963.a hakkas Keila Keskkool andma ka kutseõpetust. Kooli taotlusel klassivälise töö korras oli võimalik saada amatöörautojuhi ja kuduja-ketraja kutse. 1969/70. õppeaastal muudeti autoõpetus tootmisõpetuse üheks haruks ja selle tulemusena said autoõpetuse klassi lõpetanud esialgu amatööri, hiljem III liigi autojuhi kutse.
• 1964.a rajati Keila Muusikakool.
• 1964/65. õppeaastal oli õpilasi 1002. Taas hakkas tunda andma ruumikitsikus ning taotleti juurdeehitust - uut ja vana koolimaja ühendavat 4-korruselist hoonet. Juurdeehitus valmis 1967/68. õppeaastaks.

• 1967/68. õppeaastal jagunes Keila Keskkool kaheks kooliks: Keila 1. Keskkool (eesti õppekeelega) ja Keila 2. Keskkool (vene õppekeelega).
• 1968.a alustati kooli tulevate 1. klassi laste katsetega, mille käigus selgitati välja logopeedilise klassi õpilased ja lapsed, keda oli vaja enne kooli tulekut õpetada. Need lapsed hakkasid käima koolis kord nädalas (korraga 2 tundi). Samal ajal kui lastel olid tunnid, toimusid loengud ja õppused vanematele.
• 1968.a, 14. septembril avati täismõõtmeline staadion.
• 1971.a komplekteeriti logopeed Laine Veskeri organiseerimisel kooli I ja II logopeediline klass, esimesed Harju rajoonis. Järgmistel aastatel komplekteeriti täiendavalt üks logopeediline klass aastas. Sidemed Moskva koolidega. Avati Keila 1. Keskkoolis muusikakallakuga klassid.
• 1975.a, 3.oktoobril avati Keila 1. Keskkooli uus koolimaja Põhja tänaval. Uude majja asusid vaid V - XI klassid. Kohe pärast valmimist algas ruumide ümberehitamine, sest olemasolev ei rahuldanud kooli tegelikke vajadusi.

• 1978.a jagunes Keila 1. Keskkool administratiivselt kaheks. Kooli algkooliosa nimetati Keila Algkooliks ja V- XI klassid moodustasid Keila 1. Keskkooli. Keila Algkoolist sai vabariigi suurim algkool.
• 1984 - 1994 töötas Keila 1. Keskkooli direktorina Andris-Leons Selg.
• 1988/89. õppeaastal on koolinädal viiepäevane. Lastevanemate komitee asemel töötab volikogu, mis hiljem nimetati hoolekoguks.
• 1990.a algasid suhted Keila 1. Keskkooli ja Hollandis asuva Leerdami Cals College'i vahel Harry Raemaekers'i algatusel. Arenevad sidemed ka Rootsi, Taani, Soome ja Sakse koolidega. 1989/90. õppeaastal loodi humanitaarklass ja reaalklass. Riik eraldas koolile 15 arvutikomplekti "Juku" ja avati arvutiklass. Vene keele tundide arv väheneb. On uus ajalooprogramm.
• 1991/92. õppeaastast alates on lõpuklassiks 12.klass.
• 1996.a juunikuus sai kool Interneti püsiühenduse ühena esimestest vabariigi koolide seast.
• 1994 - 1996.a töötas kooli direktorina Kaido Prink.
• 1995/96. õppeaastast hakkab Keila 1. Keskkool kandma Keila Gümnaasiumi nime.
• 1996 - 1998 töötas Keila Gümnaasiumi direktorina Ants Vospert
• 1997.a esimesed riigieksamid.
• 1998 - 2001.a töötas direktorina Kaider Vardja.
• 2001- 2002 kooli direktori kt Liivi Prink.
• Koolis töötab 1.klass
• 2002/03.õ-a alates on direktoriks Liivi Prink.
• Eestikeelne õhtuosakond gümnaasiumi juures
• Enely Prei algatusel viiakse läbi esimene õpilaskonverents
• 2006/2007 õa-st direktoriks Marju Käo.
• Keila Gümnaasiumi ning Keila Algkooli tegevus lõpetatakse alates 31. augustist 2008  ning anti Keila Hariduse Sihtasutusele üle kõik lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.

Lehe sisu eest vastutab kooli muuseumi juhataja Tiina Veisalu, e-post: tiina.veisalu[at]keila.edu.ee.